Alkoholivõõrutusravi hõlmab meditsiinilisi meetmeid, mille eesmärk on leevendada alkoholi võõrutusnähte ja stabiliseerida füüsilist seisundit pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist või olulist vähendamist.
Pärast pikaajalist või regulaarset alkoholi tarvitamist võib järsk lõpetamine põhjustada võõrutussündroomi. Sümptomite raskusaste on erinev ning need võivad hõlmata värinat, higistamist, iiveldust, nõrkust, ärevust, unehäireid, kiirenenud südametegevust, vererõhu muutusi ja muid vaevusi.
Kuidas võõrutusravi toimub
Enne protseduuri teeb tervishoiutöötaja läbivaatuse ning täpsustab kaebused, alkoholi tarvitamise kestuse ja iseloomu, kasutatavad ravimid, kroonilised haigused ja muu protseduuriks vajaliku teabe.
ENTHELOSes hõlmab võõrutusravi arsti määratud infusioon- ja ravimravi.
Infusioonravi sisaldab tavaliselt lahuseid vedelikupuuduse korvamiseks ning vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks. Alkoholivõõrutusravis kasutatakse ka tiamiini (B1-vitamiini), mis on oluline selle puudusega seotud neuroloogiliste tüsistuste ennetamisel.
Võõrutusnähtude leevendamiseks määrab arst ravimeid ärevuse, rahutuse, värina ja muude sümptomite vähendamiseks. Bensodiasepiinid kuuluvad alkoholivõõrutusravi esmavaliku ravimite hulka ning neid kasutatakse ka krampide ja deliiriumi riski vähendamiseks.
Ravimid ja infusioonilahused valitakse arsti korralduse alusel. Protseduuri ajal jälgib tervishoiutöötaja enesetunnet ja peamisi tervisenäitajaid.
Millal tuleb kutsuda kiirabi
Krampide, hallutsinatsioonide, väljendunud segasusseisundi või teadvusseisundi muutuse, desorientatsiooni või alkoholivõõrutusdeliiriumi tunnuste korral tuleb kutsuda kiirabi numbril 112.
Sellistes seisundites ENTHELOS kodust võõrutusravi ei tee. Raske alkoholivõõrutusseisund koos krampide või deliiriumiga vajab erakorralist meditsiiniabi ja ravi tervishoiuasutuses.
Mida on oluline mõista
Võõrutusravi eesmärk on eelkõige füüsilise seisundi stabiliseerimine ja alkoholi võõrutusnähtude leevendamine. See üksi ei ole alkoholisõltuvuse ravi.
Pärast seisundi stabiliseerumist saab jätkata tööd tarvitamise põhjuste ja sõltuvuskäitumisega: esmasel konsultatsioonil, psühholoogi, psühhiaatri või kogemusnõustajaga või toetusprogrammis.